• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 20.01.16, 06:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Investor: pensionisamba remont on pealiskaudne

Pangad peavad rahandusministeeriumi teise pensionisamba remondisuunda õigeks ja heaks, investorite hinnangul on aga tegemist pealiskaudse teemakäsitlusega.
Väikeinvestor Kristi Saare hinnangul on rahandusministeeriumi ettepanekut II pensionisamba remondiks pealiskaudsed.
  • Väikeinvestor Kristi Saare hinnangul on rahandusministeeriumi ettepanekut II pensionisamba remondiks pealiskaudsed. Foto: Terje Lepp
Hea teada
2013. a lõpu seisuga oli teise samba väljamaksetele õigus 22 457 inimesel, neist läks kohustuslikule kogumispensionile 17 281 inimest. Enim on tehtud fondipensioni väljamakseid – 8656 inimesele, mis on 39% väljamaksetest õigust omavatest isikutest. Ühekordseid väljamakseid on tehtud 6266 inimesele, pensionilepingu on sõlminud 2359 inimest.
„Minu meelest ei tegeleta praeguste lahenduste puhul tegeliku probleemi sisuga, vaid lähenetakse asjale pealiskaudselt,“ hindas tuntud naisinvestor ja õpetaja Kristi Saare. Ta selgitas, et teise ja kolmanda samba puhul on probleemiks lepingute keerukus, väljamaksete süsteemi süvenemine nõuab korralikku pingutust, sellele lisanduvad aga madal tootlikkus ja sisuliselt valikute puudumine.
Rahandusministeerium teatas eile, et hakkab teist pensionisammast parendama ning muudatusettepanekute aluseks on ministeeriumi analüüsid, kus uuriti väljamaksete esimese viie aasta kogemust ja edasiarenduste võimalusi. Minister Sven Sester selgitas, et teises sambas plaanitakse lubada investeerimisriskiga pensionilepingute sõlmimist, mis pakuvad küll eluaegset pensioni, kuid mille alusel makstava pensioni suurus sõltub investeeringute tulususest. Praegu on lubatud üksnes garanteeritud tootlusega pensionilepingud. Fondipensioni alternatiiviks plaanib ministeerium lubada ka fikseeritud tähtajaga pensionilepinguid.
Kommentaar
Väikeinvestor: Nutt tuleb peale Rene Ilves, väikeinvestor
Üldiselt pensionisammastest rääkides, siis alguses tundus see hea idee, kuid tänaseks on selgunud et tegemist on ebaõnnestunud projektiga. 2000ndate alguses, kui fondid loodi, oli idee, et lisaks sissepandud rahale kasvab ka fondis olev raha. Täna pensionikeskuse kodulehelt fondide tootlusi vaadates tuleb nutt peale. Mõni üksik fond suudab inflatsiooni ületada, mõni ei saa isegi nulltootluse lävest üle. Warren Buffett on andnud eriti rumalatele investoritele soovituse – osta S&P 500 indeksaktsiat ja ära tee mitte midagi muud. Sellise investeerimisstiili korral on kulud nullilähedased ja tootlus on olnud läbi ajaloo väga hea. Eesti pensionifonde juhitakse aktiivselt, selle eest kasseeritakse 1–2% aastas, aga tulemus on kehvapoolne. Tekib küsimus, millega need fondijuhid seal tegelevad?
Pensionisüsteemil on üks hea omadus – sundus. Enamik inimesi vabatahtlikult seda 2% palgast kõrvale ei paneks, aga kui riik sunnib, siis koguvad inimesed vähemalt mingi raha pensionipõlveks. Aga see, mis inimeste rahaga tehakse, on lihtsalt kurb.
Teenustasud söövad tootlikkuse
Saare sõnul investeerimisriskiga lepingute lisamine ei kaota seda muret, et teenustasud haukavad suure osa tootlusest. Saare avaldas hämmingut, miks muudatusettepanekutes teenustasude kohta midagi kirjas pole. Tema hinnangul võiks investeerimisriskiga lepingute lisamise asemel lubada hoopis võimalust, kus pensionile minnes ei läheks raha kohe kindlustusfirmale üle, vaid kasvaks edasi ja seda müüdaks turul järk-järgult selle asemel, et järgmised 20 aastat konkreetsest kogutud rahasummast elada.
Kolmanda samba puhul on Sesteri fookuses nn tööandjapension. Tööandjad, kes soovivad teha oma töötajate eest kolmandasse sambasse sissemakseid, saavad valida selleks lepingu, mille alusel saavad kogutud raha hakata töötajad kasutama alles pensionieas. „See peaks andma tööandjatele suurema kindluse, et tehtud sissemakseid ka reaalselt hiljem pensioniks kasutatakse,“ hindas Sester.
Tööandjapensioni võimaluse kiitis Saare heaks, ent lisamärkusega: „Kui see raha suunatakse teise ja kolmandasse sambasse tänases sisulises vormis, siis ma arvan, et enamik mõistlikke inimesi eelistaks pigem selle asemel palgalisa, et ise raha investeerida.“
Ka investor Arvo Nõges rahandusministeeriumi plaanis märkimisväärset remonti ei näe, tema sõnul annaks teise samba väljamaksete puhul teha paljut.
Kolm võtmeküsimust
1) Teenustasude suurus on jätkuvalt absurdselt suur ning mõjutab kõige rohkem fondide pikaajalist tootlust – teha süvaanalüüs, kas praegune aktiivne fondijuhtimine on ennast õigustanud?
2) Puudub võimalus passiivselt indeksitesse investeerida, elukaare fondi võimalus, võimalus üldse kuidagi oma investeeringuid juhtida ehk on vähe sisulisi valikuid, mida näiteks USA 401K pakub.
3) Praegune pensionisüsteem taastoodab vaesust – kui teenisid eluaja jooksul vähe raha, oled vaene ka pensionieas, vähemalt osaliselt võiks mõelda madalapalgaliste pensionikogumise toetamisele.
Allikas: Kristi Saare 
Pangad tervitavad ministeeriumi ettepanekuid
Swedbanki kommunikatsioonijuht Mart Siilivask märkis, et panga hinnangul on olulisim muudatus lubada elukindlustusseltsidel pakkuda lisaks garanteeritud intressimääraga pensionilepingutele ka investeerimisriskiga pensionilepinguid. „Rahandusministeerium on teinud põhjalikku tööd teise samba väljamaksete analüüsi kallal, et leida uusi lahendusi väljamakseteks. Swedbank leiab, et väljapakutud ideed on mõistlikud ja suund õige,“ kommenteeris Siilivask. Ta lisas, et muudatuste jõustumise korral analüüsib pank oma võimalused teenuste laiendamiseks samuti läbi.
Ka Nordea Pensions Estonia juhi Angelika Tageli sõnul on ettepankud samm õiges suunas. Investoritega sarnaselt tõi ta eraldi välja väljamaksete paindumatuse, mis piirab inimeste valikuvabadust, kuidas nad tulevikus oma sääste kasvatada ja kasutada saavad.
„Süsteem, mis arvestab enam inimeste vajadusega ning jätab neile piisavalt paindlikkust otsuste tegemisel, oleks oluliselt tugevam,“ hindas Tagel.
Ettepank mure suure mure taustal
Küll aga märkis Tagel, et ministeeriumi ettepanekust kumab läbi mure, kuidas tagada pensioni ja viimase palga 40 protsendi suurune suhe, mida Euroopa Sotsiaalharta ette näeb. Ta selgitas, et arvestades tööealise elanikkonna vähenemist, eluea pikenemist ning praeguseks suhteliselt lühikest aega kestnud kogumisperioodi, on igati mõistlik suunata teise samba pensionisäästud investeerimistulu teenimisele ka pärast pensioniea saabumist. See parandab tema hinnangul konkurentsi ning inimese valikuvõimalusi.  
Tagel avaldas aga kahtlust, kas kindlustuslepingutega piiratud valikud on piisav lahendus lisapensioni kogumiseks. Tema hinnangul võiks inimestel lubada endal otsustada, kas ja kui palju pensionimakseid ta võtab otse pensionifondist või jätab fondi ning mil määral võtab pensioni elukindlustuse kaudu. „Suurem valikuvabadus ja rohkem võimalusi motiveerib inimesi end kurssi viima erinevate pensionilahendustega. Seeläbi kasvab inimeste teadlikkus pensionisüsteemist, investeerimisriskidest, erinevate lahenduste plussidest ja miinustest,“ märkis Tagel.
ASi LHV Varahaldus juhatuse esimehe Mihkel Oja sõnul on tegemist lausa tänuväärse ja oodatud eelnõuga, mille suurimat kasutegurit on näha eelkõige paindlikkuses pensioni koguja jaoks. „Eelnõus sisalduvad muudatused annavad pensioniikka jõudnule oluliselt vabamad käed iseseisvaks otsustamiseks, kuidas ja millal kasutada oma pensionivara,“ märkis Oja. Ta rõhutas, et kui 2009. aastal teatas riik ajutisest maksete peatamisest, valisid enam kui pooled LHV pensionifondide klientidest võimaluse jätkata iseseisvalt teise samba makseid, saades hiljem riigi suurema panuse. Ka 2013. aastal valisid paljud kliendid võimaluse sissemakset suurendada. „Need kõnekad näited räägivad nii pensionikogujate valmisolekust panustada koos riigiga rohkem oma pensionivara kogumiseks kui ka vajadusest paindlikumate lahenduste järele,“ kommenteeris Oja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele